Viimases hooajaeelses saates vaatame, kel testid õnnestusid ja kes kolistasid ämbreid. Nähtu ja loetu põhjal üritame paika panna ka mingisuguse pingerivi ja analüüsime võistkondade võimalusi esimesel etapil Austraalias. Küsimused säilivad – kui kiire Mercedes tegelikult on ja kas Ferrari on teinud sammu lähemale? Ajaa… räägime ka üsna otsekoheselt, mida me sellest “halo” askeldisest arvame.
Sedapuhku on Tarmo kord saatejuht olla ning tarkade ja vähem tarkade kommentaaridega toetavad teda Fredy-Edwin ja Toomas. Head kuulamist!
Motoorne Rahutus on lisaks kodulehele ja iTunesile kuulatav Podbeani vahendusel.
Fredy hääl on liiga vaikne, ei kuule teda
5+
Järjekordne suurepärane saade ja väga hea meel, et te ei ole lasknud innukusel langeda ja juba vist kolmandat aastat jätkub see saade, mille üle hea meel, sest kvaliteetse eestikeelse F1 reportaaži tühimikku, mida aastaid tundsin, on see küll kõvasti leevendanud.
Kirjutasin ise nalja pärast WordPress-i oma F1 hooaja eelvaate, aga see muutus pigem võrdluseks 2000 ja 2016 hooaja eelse ajal vahel, sest avastasin end leidmast 2016 ja 2000 aasta vahel mitmeid paraleele, mille põhjal tänavust hooaega ennustada just tiitliheitluse koha pealt. Kirjutasin küll inglise keeles aga mõtlesin, et miks mitte oma väikest käkerdist ka teiega jagada
https://wordpress.com/read/feeds/45087004/posts/948449872
Kõigepealt kiidusõnad Motoorse Rahutuse meeskonnale hea töö eest kodulehe haldamisel ja sisukate saadete järjekindla tegemise eest. Barcelona testide kohta avaldatud andmeid uurides tegin meeldiva avastuse, et tagumise otsa meeskonnad jäävad esiotsa omadest testi andmete järgi maha kiireima ringi järgi umbes 2,5 sekundit. F1 mõistes on see terve igavik, kuid eelmise aasta testidel, nagu välja tõite, Manor ei osalenud ja hiljem oli nende vahe kiirematega umbes 4 sekundit ringi kohta vähemalt. Mercedese ja Ferrari tegelik võimekus on teadmata, kuid tundub et ülejäänud meeskondade vahel on vahed väiksemad, mis võiks hooaja käigus realiseeruda põnevate võidusõitudega.
Testide suurimad meeldivad üllatused olid minu jaoks Toro Rosso ja Renault. Toro Rosso, sest auto kiirus ja vastupidavus olid muljetavaldavad. Renault sellepärast, et lühikese ajaga, mis on möödunud Lotuse ostust vist alles detsembri alguses, on suudetud ära hoida meeskonna lõplik lagunemine ja samuti auto arendada võistluskõlblikuks. Seejuures paistab olevat tegu tugeva niinimetatud keskvälja pretentendiga. Haasi hea esinemine ei olnud minu jaoks üllatus, sest kogu senine avaldatud info nende ettevalmistuste kohta viitasid sellele, et on olemas nii vajalik raha kui ka personal tiimi eduka debüüdi läbiviimiseks.
Suurimad negatiivsed üllatused olid Williams ja Manor. Manor sellepärast, et jõuallika ning jõuülekande uuendamise kõrval ei ole suudetud nii head tööd teha sašši arendamisel. Mercedese jõuallika ja uue käigukasti paigutamisel on tehtud selgelt kehvemat tööd kui teised Mercedese kliendid. Ilmselt kannatab selle tulemusena õhuvool üle auto tagaosa ja üle difuusori halveneb ja väheneb tagaosale mõjuv aerodünaamiline surujõud. Williams seepärast, et hoolimata 2016 aasta auto varasest arendamise alustamisest ei olnud välja arendatud ja nõutele vastavalt ehitatud nii uus esitiib kui ka muud planeeritud uuendused. Williams on enim tähelepanu pööranud auto tagaosale, kuid minu arvates see nende probleeme ei lahenda täielikult. Nende auto aeglus aeglastel ringidel ringide lõikudel on ilmselt seotud ka puhtalt mehaanilise pidavusega, mis on tingitud probleemidest vedrustuse geomeetriaga. Selles vallas aga uuendusi ei olnud veel märgata.
McLaren-Honda edu ja ebaedu… Ma arvan, et neilt loodeti põhjendamatult suuri edusamme ainult 3 kuuga. Ma arvan, et nende areng on olnud ootuspärane ja neile siiani omases tempos. Auto juhitvausee probleemide osas pole mina aru saanud, et kas need pigem põhjustatud vigadest auto disainimisel või siis jõuallika omadustest?
Esmalt aitäh Sulle, Tauno, lahkete sõnade eest. Soojendab südant kuulda, et meie saade läheb ikka kellelegi korda ka!
Olen sinu jutuga täitsa päri. McLareni koha pealt pakuksin ühe teooria välja – võib-olla ei saanud McLaren eelmine aasta enda auto täit iseloomu teada Honda jõuetuseallika tõttu. Kuna neil ei õnnestunud saššiid reaalselt piirini viia ja täpselt andmeid koguda, mis töötab ja mis mitte, siis äkki oli disaineritel see aasta raskem uut autot arendada, sest ei teatud täpselt, mis töötas ja mis mitte. Ja äkki oli see üks põhjusi, miks tehti osaline kursimuutus ja miks tänavune saššii mullusega võrreldes ebastabiilsem on.
Tead, sinu teooria poolt räägivad ka eelmise hooaja tulemused, kui Monacos, Ungaris ja USAs saavutati hooaja parimad tulemused, vastavalt 8, 5 ning 9 ja 6 koht. Terve hooaeg löödi trummi, et saššii on väga hea (kui uskuda EB-d, siis isegi kohe Mercedese ja Red Bulli järel), probleemid on põhjustatud mootorist. Ma ei ole leidnud Barcelona teste kajastavatest infoallikatest sektori aegu, kuid on meelde jäänud artiklist, et McLareni esindajate sõnul nende kogutud andmete põhjal kõige tehnilisemas rajaosas, kolmandas sektoris kaotati Mercedese ainult umbes 0,1 sekundit. (Seda infot tuleb võtta tera soolaga, ei suutnud kohe seda artiklit taas leida). Selle kõige põhjal ma nõustun mõttega, et lihtsalt ei disaineritel ei olnud objektiivset info auto käitumise kohta suurtel kiirustel pidamise piiril.